Mistralide saatus selgub lähiajal

Prantsusmaa president Francois Hollande teatas 28. juulil, et otsustab Mistralide küsimuse lähiajal, "lähimate nädalate jooksul". Hollande ei täpsustanud, kas lahendus tähendab Venemaale laevade üleandmist või kompensatsiooni maksmist.

Moskva on mitu korda rõhutanud, et teda rahuldavad mõlemad lahendused: kas laevad või raha.

Kahe Mistral-tüüpi kopterikandja ehituslepingu sõlmisid Vene ja Prantsuse pool 2011. aastal, lepingu maht oli 1,12 miljardit eurot. Esimene laev, Vladivostok, lasti Prantsusmaal vette 2013. aasta oktoobris ning oleks pidanud Venemaale üle antama novembris 2014. Viimsel hetkel peatas Prantsusmaa sõjalaeva üleandmise, põhjendades seda pingelise olukorraga Ukrainas.

Teine Mistral, nimega Sevastopol, oli algselt kavas Venemaale üle anda 2015. aasta teisel poolel, kuid ka see tehing külmutati.

25. juulil kirjutas TASS, et Venemaal pannakse kokku spetsialistide rühma, kes sõidab Prantsusmaale Mistralidelt varustust maha võtma. Kuna see varustus on universaalne, siis saab Venemaa selle monteerida oma teistele mereväe kasutuses laevadele.

Mistral-tüüpi kopterikandjad on mõeldud vägede vedamiseks, dessandiks ning võimelised pardale võtma 16 rasket või 32 kerget kopterit. Lisaks mahub laeva 900 meeskonnaliiget rasketehnika ja dessantkaatritega.